Käidukorraldus ärihoones: mida omanik peab teadma

Käidukorraldus tähendab, et hoone elektripaigaldist hoitakse korras käidukava järgi ja selle eest vastutab elektriala pädevusega käidukorraldaja. Ärihoones on käidukorraldus kohustuslik, kui peakaitse on üle 100 ampri. Nõue tuleb seadme ohutuse seadusest ja selle täitmist kontrollib TTJA. Vastutus on hoone omanikul.

Väiksema peakaitsmega ärihoonel käidukorraldaja kohustust ei ole. Korraline audit on aga kohustuslik peaaegu igale ärihoonele, sõltumata peakaitse suurusest.

Mis on käidukorraldus?

Käidukorraldus on hoone elektripaigaldise korrashoiu süsteem. Sellel on kolm osa:

• käidukava, kus on kirjas, mida hoone elektripaigaldises kontrollitakse, kui tihti ja kes seda teeb;
• käidukorraldaja, elektriala pädevusega spetsialist, kes vastutab, et käidukava järgi ka tegelikult tegutsetakse;
• dokumentatsioon: kontrolliaktid, elektriskeemid ja märkmed tehtud töödest.

Käidukorraldust nimetatakse ka elektrikäiduks või käiduteenuseks. Käidukorraldaja ei ole lihtsalt allkirja andja. Tema ülesanne on hoida hoone elektrisüsteemi pidevalt silme all ja anda omanikule teada, kui midagi vajab parandamist.

Millal on käidukorraldus ärihoones kohustuslik?

Käidukorraldaja on kohustuslik, kui madalpingepaigaldise peakaitsme nimivool on üle 100 ampri. Täpselt 100 A peakaitse ei ole veel üle piiri, 125 A peakaitse on.

Kui hoonel on oma alajaam või muu kõrgepingepaigaldis, on käidukava ja käidukorraldaja vaja peakaitsmest sõltumata.

Kuidas peakaitset kontrollida?

1. Vaata võrguettevõttega sõlmitud võrgulepingut. Seal on kirjas hoone peakaitsme suurus amprites.
2. Küsi haldurilt või eelmiselt omanikult, kui oled hoone hiljuti ostnud.
3. Lase elektrikul peakilp üle vaadata. Peakilpi ära ava ise: see on ohtlik ja seda tohib teha ainult pädev elektrik.

Kas väikesele ärihoonele kehtivad samad nõuded?

	Väike ärihoone	Suurem ärihoone
Näited	Väike kontor, töökoda, laopind	Büroohoone, tootmis- või laohoone, kaubanduspind
Peakaitse	Sageli kuni 100 A	Enamasti üle 100 A, mõnel oma alajaam
Käidukorraldaja	Kuni 100 A ei ole kohustuslik, aga soovitatav	Kohustuslik
Korraline audit	Kohustuslik	Kohustuslik
Turva- ja evakuatsioonivalgustus	Sõltub hoonest. Kui see on olemas, kontroll iga kuu	Enamasti olemas, kontroll iga kuu
Kes otsustab	Tavaliselt omanik ise	Sageli haldur või tehniline juht

Ka siis, kui kohustust ei ole, hoiab regulaarne kontroll ära rikked, mis peataksid sinu enda või üürnike töö.

Audit: ärihoonel ei ole sellest pääsu

Korraline audit on kohustuslik kõikides elektripaigaldistes peale eramajade, korterite, suvilate ja nende väikeehitiste, mida ei kasutata majanduslikul otstarbel. Ärihoonet kasutatakse alati majanduslikul otstarbel, nii et auditi kohustus kehtib sellele igal juhul.

Auditi sagedus sõltub paigaldise liigist ja sellest, millal paigaldis ehitati või viimati ümber ehitati.

Paigaldise liik	Näited	Ehitatud 2000 või hiljem	Ehitatud enne 2000
I liik	Tanklad ja muud plahvatusohtlikud kohad, raviruumid	Iga 5 aasta järel	Iga 3 aasta järel
II liik	Üle 35 A peakaitsmega äri-, büroo- ja tööstushooned, majutusasutused	Iga 10 aasta järel	Iga 5 aasta järel
III liik	Ülejäänud, sh kuni 35 A peakaitsmega hooned	Iga 15 aasta järel	Iga 10 aasta järel

Allikas: TTJA, elektripaigaldise auditi teabeleht (mai 2025)

Audit ja käit ei asenda teineteist. Audit näitab paigaldise seisukorda ühel päeval. Käit hoiab paigaldise korras auditite vahel, mis ärihoones võib tähendada kümmet või isegi viitteist aastat.

Audit loetakse tehtuks alles positiivse tulemuse korral. Kui audit leiab olulisi puudusi, tuleb tellida elektritööd, paigaldis korda teha ja seejärel teha kordusaudit. FixWise’i juhataja Karel Koppel soovitab puudused kõrvaldada kõige kriitilisemast alates ja kaasata selleks käidukorraldaja, sest tema tunneb hoonet kõige paremini.

Kes vastutab: omanik, üürnik või haldur?

Seadme ohutuse seadus paneb kohustused elektripaigaldise omanikule. Kui hoone või selle osa on välja üüritud, ei liigu vastutus iseenesest üürnikule.

Seepärast tasub rendilepingus kirja panna:

• kes tellib käiduteenuse ja auditi ning kes nende eest maksab;
• kes tohib üüripinna kilpides töid tellida ja kuidas sellest omanikule teada antakse;
• kuidas üürnik annab teada rikkest või ohukohast.

Elektripaigaldist tohib ümber ehitada, täiendada ja parandada ainult pädev elektritöövõtja. Kui üürnik laseb kilbis midagi omal käel muuta, peab käidukorraldaja sellest teadma. Muidu ei vasta käidukava ja skeemid enam tegelikkusele.

Haldur võib käidukorraldaja leidmise ja lepingu korraldamise enda kanda võtta. Käidukorraldaja peab aga olema elektriala pädevusega spetsialist. Ilma selle pädevuseta ei saa haldur käidukorraldaja vastutust endale võtta.

Järelevalvet teeb TTJA. Vahetu ohu korral võib amet paigaldise kasutamise peatada. Seadme ohutuse seaduse järgi võib juriidilisele isikule määrata trahvi kuni 32 000 eurot, kui nõuete rikkumine tekitas ohtu või kahju.

Ettevõttele on trahvist tavaliselt kallim seisak. Kui elektririke peatab tootmise, laotöö või üürnike tegevuse, maksab iga seisakutund ja kannatab ka suhe üürnikega.

Ligi pooled neist tulekahjudest said alguse elektripaigaldisest, mitte seadmest. Paigaldise rikkeid saab regulaarse kontrolliga ennetada ja just see on käidukorraldaja töö.

Turva- ja evakuatsioonivalgustus: kontroll iga kuu

Ärihoonetes on turva- ja evakuatsioonivalgustus sageli olemas ja just see mõjutab kontrolli sagedust kõige rohkem. Evakuatsioonivalgustus on tuleohutuspaigaldis. Elektrikatkestuse või tulekahju korral näitab see inimestele teed välja, nii et see peab töötama ka siis, kui kõik muu on välja lülitunud.

Seepärast kontrollitakse seda kahel tasemel:

• iga kuu tehakse lülitustest: kas valgustid lähevad üle varutoitele ja tulevad tagasi võrgutoitele;
• kord aastas tehakse aku kestvustest: kas aku peab vastu nõutud aja.

Kontrollide tulemused kantakse turvavalgustuse hoolduspäevikusse. Päästeamet vaatab tuleohutusülevaatusel ka seda, kas evakuatsioonivalgustus on olemas ja hooldatud, ning teeb puuduste korral ettekirjutuse.

Puudused on büroohoonetes tavalised. 2022. aastal tehti tuleohutusülevaatus 446 büroohoones ja puudusteta oli neist ainult 90. Probleeme leiti seega 80% hoonetest. Sageli puudus evakuatsioonivalgusti või olid tuleohutusseadmed kontrollimata. Uuemaid võrreldavaid andmeid avalikest allikatest ei leia. Päästeamet tõdes tollal, et ka hoonetes, kus nad regulaarselt käivad, tuleb samadele puudustele korduvalt tähelepanu juhtida.

Allikas: ERR, 1. märts 2023

Sellest sõltub ka see, kui tihti käidukorraldaja hoones käib:

• turva- ja evakuatsioonivalgustusega hoone: kontroll iga kuu;
• ilma turva- ja evakuatsioonivalgustuseta hoone: kontroll kord aastas.

Täpne sagedus lepitakse kokku käidukavas pärast hoone esmast ülevaatust.

Mida käidukorraldaja ärihoones teeb?

Käidukorraldaja töö koosneb tavaliselt järgmisest:

• koostab hoone käidukava ja hoiab seda ajakohasena;
• kontrollib elektripaigaldist käidukavas kokkulepitud sagedusega;
• kontrollib turva- ja evakuatsioonivalgustust ning täidab hoolduspäevikut;
• dokumenteerib iga kontrolli ja annab omanikule aru;
• teavitab ohukohtadest ja teeb ettepaneku, mis järjekorras need kõrvaldada;
• jälgib auditi tähtaega;
• suhtleb vajadusel TTJA ja Päästeametiga.

Esimene kord on alati kõige mahukam. Kogu hoone elektrisüsteem tuleb läbi vaadata ja skeemid tegelikkusega kokku viia. Alles siis on selge, mida edaspidi regulaarselt kontrollida.

„Käidukorraldus ei ole allkiri paberil. Esimesel korral tuleb kogu hoone elektrisüsteemiga põhjalikult tutvuda. Alles siis saab edaspidi keskenduda kõige kriitilisematele kohtadele.“

Karel Koppel

Mida tegelik kontroll leiab

Kui käit on olnud ainult paberil, leiab esimene põhjalik ülevaatus tavaliselt tolmused kilbid, puuduvad puutekaitsed, tegelikkusele mittevastavad skeemid ja ühendused, mida pole ammu pingutatud.

Kõige ohtlikumad on kaks viga, mida väljastpoolt ei näe. Esimene on põlemisjälgedega kontakt: ühendus on kuumenenud ja sealt võib alata tulekahju. Teine on kaitseautomaat, mis on kaabli jaoks liiga suur. Ülekoormusel läheb kaabel kuumaks enne, kui kaitse jõuab rakenduda.

Kui palju käiduteenus ärihoonele maksab?

Hind selgub pärast esmast ülevaatust. Hinda mõjutavad:

• peakaitse suurus ja paigaldise keerukus;
• hoone suurus ning kilpide ja jaotuskeskuste arv;
• turva- ja evakuatsioonivalgustus, mis tähendab igakuist kontrolli;
• paigaldise vanus ja seisukord.

FixWise’i ärihoone käiduteenus maksab alates 95 eurost kuus, millele lisandub käibemaks. Suurhoonete pakett sisaldab ka eelisjärjekorras reageerimist elektririkete korral. Vaata käiduteenuse hinnakirja →

Kui mõni pakkumine on teistest märgatavalt odavam, küsi, mitu korda aastas käidukorraldaja hoones tegelikult kohal käib. Allkiri ilma kontrollita ei kaitse ei hoonet ega omanikku.

Kuidas valida käidukorraldajat: 5 küsimust enne lepingut

1. Kas teil on käiduks nõutav pädevus? Käidukorraldajal peab olema sinu hoone paigaldisele vastav elektriala kutsetunnistus või pädevustunnistus. Ettevõtte registreeringut saad kontrollida majandustegevuse registrist (FixWise: MTR TEL004585).
2. Kui tihti te hoonet kontrollite ja miks just nii tihti? Hea vastus lähtub sinu hoonest, eriti sellest, kas seal on turva- ja evakuatsioonivalgustus.
3. Mida ma pärast iga kontrolli kätte saan? Oota kirjalikku akti, kus on kirjas leitud puudused ja nende kiireloomulisus.
4. Kui kiiresti te rikke korral reageerite? Ärihoones maksab iga seisakutund, nii et küsi seda enne lepingut, mitte rikke ajal.
5. Kas jälgite auditi tähtaega ja turvavalgustuse hoolduspäevikut? Siis ei tule auditi tähtaeg ega Päästeameti ülevaatus üllatusena.

Korduma kippuvad küsimused

Kokkuvõte

Kui sinu ärihoone peakaitse on üle 100 A, vajad käidukorraldajat. Korraline audit on kohustuslik peaaegu igale ärihoonele ning turva- ja evakuatsioonivalgustust tuleb kontrollida igal kuul. Omanikule on kõige kasulikum käidukorraldaja, kes tunneb hoonet, annab kontrollidest selgelt aru ja aitab auditi puudused õiges järjekorras ära parandada.

Loe kaKas korteriühistu vajab käidukorraldajat?Millal on ühistul käidukorraldaja kohustuslik, kes vastutab ja kuidas partnerit valida.