Elektriauto laadimisjaam tähendab hoone elektrisüsteemi külge ühendatud laadijat ühe või mitme auto laadimiseks. Enne paigaldust tuleb teada, kas hoone liitumisvõimsus jätkub, kuhu laadija tuleb ja kuidas jagatakse voolu mitme auto vahel. Ärihoones, kortermajas ja eramajas on need küsimused samad, aga vastused erinevad.
Selles artiklis selgitame, mida peab enne laadimisjaama paigaldust teadma ettevõte, korteriühistu ja eramaja omanik ning millest sõltub hind.
Lühidalt
- Kõigepealt kontrolli liitumisvõimsust. Laadija vajab oma toiteliini ja rikkevoolukaitset.
- Mitme laadimispunktiga hoones jagab koormuse juhtimine voolu autode vahel, nii et peakaitset ei pea kohe suurendama.
- Hoonel, millel on üle 20 parkimiskoha, peab olema vähemalt üks laadimispunkt.
- Korteriühistud ja kohalikud omavalitsused saavad KIK-ilt laadimistaristu toetust. Nüüd saavad seda ka Tallinna lähivallad ja nende korteriühistud, välja jäävad ainult Tallinna ja Tartu linn.
- Eramajas piisab enamasti ühest 11 kW kodulaadijast, millega laeb auto aku öö jooksul täis.
Mida kontrollida enne laadija paigaldust
Iga laadimisjaama paigaldus algab samast küsimusest: kas hoone elektrisüsteem talub lisakoormust. Laadija töötab tundide kaupa täisvõimsusel, nii et see on maja suurimaid tarbijaid.
1. Liitumisvõimsus ja peakaitse. Peakaitsme suurus on kirjas võrgulepingus. Kui see on juba piiripealne, tuleb kas peakaitset suurendada või laadija võimsust piirata. Peakaitsme suurendamine käib võrguühenduse muutmisena võrgu ettevõtja kaudu ja võtab aega.
2. Oma toiteliin. Laadija ühendatakse kilbist eraldi liiniga, millel on oma kaitselüliti ja rikkevoolukaitse. Tavalise pistikupesa liinile laadijat ei ühendata.
3. Koormuse juhtimine. Kui laadimispunkte on mitu, jagab koormuse juhtimine olemasolevat voolu nende vahel. Kui maja tarbib parasjagu palju, vähendab süsteem laadimisvõimsust ise. Nii saab sageli hakkama ka peakaitset suurendamata.
4. Asukoht. Mõõda välja kaabli teekond kilbist parkimiskohani. Mida pikem ja keerulisem see on, seda kallim on paigaldus. Õues olev laadija peab sobima välitingimustesse.
5. Dokumendid. Pärast töid kinnitab elektritööde tegija kirjalikult, et paigaldis vastab nõuetele. Mitme laadimispunktiga projektides on vaja ka elektriprojekti ja asjaajamist kohaliku omavalitsusega.

FixWise’is algab iga laadija paigaldus kohapealsest ülevaatusest. Vaatame peakilbi, liitumisvõimsuse ja kaabli teekonna üle ning ütleme kohe, kas peakaitset on vaja suurendada.
Laadimisjaam ettevõttele ja ärihoonele
Ärihoone laadimisjaam teenindab töötajate, klientide, rentnike või ettevõtte enda autosid. Enne paigaldust tasub otsustada, kes laadijat kasutab ja kes selle eest maksab. Sellest sõltub, kui palju laadimispunkte on vaja ja kas laadimine peab olema tasuline.
Mida seadus nõuab
Ehitusseadustiku järgi kehtivad ärihoonetele (mitteelamutele) järgmised nõuded:
| Olukord | Nõue |
|---|---|
| Olemasolev mitteelamu, üle 20 parkimiskoha | Vähemalt üks laadimispunkt |
| Uus mitteelamu, üle 10 parkimiskoha | Vähemalt üks laadimispunkt ja kaablikaitsetoru igale viiendale parkimiskohale |
| Oluline rekonstrueerimine, üle 10 parkimiskoha, tööd puudutavad parklat või elektrisüsteemi | Samad nõuded nagu uuel hoonel |
Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiiv näeks ette suuremaid kohustusi suurematele parklatele. Kliimaministeerium otsustas 2026. aasta septembris seda nõuet praegusel kujul mitte üle võtta ja taotleb Euroopa Komisjonilt leebemat lahendust. Seega võivad nõuded lähiaastatel muutuda.
Mida ärihoone omanik peab läbi mõtlema
- Laadimispunktide arv. Alusta tegelikust vajadusest. Kaablikaitsetorud saab panna kohe rohkematele parkimiskohtadele, nii et hiljem on uue laadija lisamine mugav.
- Koormuse juhtimine. Kui mitu autot laeb korraga, jagab süsteem voolu nende vahel. Hoone töö ei tohi laadimise tõttu katkeda.
- Kasutusreeglid ja arveldus. Töötajatele võib laadimine olla tasuta. Klientide ja rentnike laadimine on tavaliselt tasuline vastava kaardi või äpi kaudu.
- Rentnikud. Kui hoone on välja üüritud, lepi rendilepingus kokku, kes laadimisjaama omab, hooldab ja kelle arvele elekter läheb.
- Hooldus. Laadimisjaam on hoone elektripaigaldise osa. Kui hoonel on käidukorraldaja, peab ta laadijatest teadma.
Korteriühistutele mõeldud KIK-i laadimistaristu toetust ettevõtted taotleda ei saa.
Laadimine kortermajas ja korteriühistus
Kortermajas on laadimine keerulisem kui eramajas. Parkla on ühine, elektrisüsteem on ühine ja laadijat soovib esialgu vaid mõni korteriomanik. Seepärast tasub ühistul planeerida lahendus, kuhu saab hiljem laadijaid juurde lisada, selle asemel et iga soovija paigaldaks oma laadija omal käel.
Kuidas ühistu laadimisjaamani jõuab
- Selgita välja vajadus. Küsi korteriomanikelt, kellel on elektriauto juba olemas või plaanis. See näitab, mitu laadimispunkti on vaja kohe ja mitu tulevikus.
- Lase elektrikul maja üle vaadata. Kontrollitakse peakaitset, peakilpi ja seda, kuidas parklani kaabel tuua.
- Vali lahendus. Mitme laadimispunktiga lahendus vajab koormuse juhtimist, et laadimine ei koormaks maja elektrisüsteemi üle.
- Lepi kokku kulude jagamine. Laadimise elektri eest maksab tavaliselt see, kes laeb. Seda saab lahendada laadija oma mõõtmise ja äpi või kaardi kaudu.
- Tee otsus koosolekul. Ühisvara puudutava investeeringu üle otsustavad korteriomanikud.
- Taotle toetust ja telli paigaldus.
Korteriühistu laadimistaristu toetus
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetab korteriühistuid laadimispunktide rajamisel. Toetusvoor on avatud kuni eelarve lõppemiseni ja eelarve on 900 300 eurot. 2026. aasta juulist saavad toetust ka Tallinna lähivallad ja nende korteriühistud, välja jäävad ainult Tallinna ja Tartu linn.
Toetuse saamiseks peab ühistu vastama järgmistele tingimustele:
- ühistu on kantud äriregistrisse;
- maja kinnistul on vähemalt 10 parkimiskohta;
- maja ehitus- või rekonstrueerimisloa taotlus on esitatud enne 10. märtsi 2021;
- rajatakse 4–20 laadimispunkti;
- lahendus sisaldab koormuse juhtimist (dünaamilist koormusjaotust);
- laadimispunktides kasutatakse ainult taastuvenergiat.
Toetus makstakse kindlate summadena:
| Mida toetatakse | Toetus |
|---|---|
| Projekteerimine ja ehitus, kui laadimispunkte on kuni 10 | 757 € laadimispunkti kohta |
| Projekteerimine ja ehitus, kui laadimispunkte on 11–20 | 370 € laadimispunkti kohta |
| Laadija | 615 € laadija kohta |
| Vähemalt 22 kW laadija, millel on mitu vähemalt 11 kW laadimispunkti | 1612 € laadija kohta |
| Koormuse juhtimise süsteem | 370 € |
| Liitumisvõimsuse suurendamine laadijate jaoks | 199 € ampri kohta |
Kui ühistu käibemaksu tagasi ei saa, lisandub toetusele ka käibemaks. Pärast toetuse otsust on ühistul neli kuud aega esitada ehitusteatis või ehitusloa taotlus. Toetuse väljamaksmiseks peab olema esitatud laadimispunkti kasutusteatis ja sõlmitud võrguleping vajaliku võimsusega.
Täpsed tingimused leiad KIK-i toetuse lehelt ja määrusest.
Kas korteriühistu peab laadija paigaldama? Olemasolevale kortermajale üldist kohustust ei ole. Kohustus tekib uue maja ehitamisel või olulisel rekonstrueerimisel, kui majal on üle 10 parkimiskoha. Siis peab igale parkimiskohale paigaldama kaablikaitsetoru, et laadijaid saaks hiljem lisada.
Kodulaadija eramajja
Eramaja omanikule on kodulaadija kõige mugavam viis elektriautot laadida. Õhtul pistik sisse, hommikul on auto aku täis. Valik sõltub peamiselt sellest, kas majal on kolmefaasiline liitumine ja kui suur on peakaitse.
| Lahendus | Võimsus | Kui kiiresti laeb |
|---|---|---|
| Tavaline pistikupesa | umbes 2 kW | 36 kWh laadimine võtab üle 15 tunni |
| Ühefaasiline kodulaadija | kuni 7,4 kW | 36 kWh laadimine võtab umbes 5 tundi |
| Kolmefaasiline kodulaadija | 11 kW | 36 kWh laadimine võtab umbes 3,5 tundi |
36 kWh on näiteks 60 kWh aku laadimine 20%-lt 80%-ni. Tegelik kiirus sõltub ka autost, sest auto pardalaadija võib võimsust piirata.
Kui majal on kolmefaasiline liitumine ja peakaitses on varu, sobib enamasti 11 kW laadija. Kui maja tarbib õhtul palju, näiteks töötavad korraga soojuspump, saun ja pliit, tasub valida laadija, mis arvestab maja koormusega ja vähendab vajadusel laadimisvõimsust.
Millele kodulaadija valikul mõelda
- Nutikas laadija laseb laadimise ajastada odavamatele tundidele. Börsihinnaga elektrilepingu puhul on sellest kasu.
- Asukoht. Garaažis on laadija kaitstud. Õues peab laadija sobima välitingimustesse ja kaabel peab olema kaitstud.
- Kaabliga või pistikupesaga. Kinnitatud kaabliga laadija on igapäevaselt mugavam. Pistikupesaga laadija puhul kasutad auto oma kaablit.
Tavaline pistikupesa sobib ajutiseks lahenduseks. Igapäevaseks laadimiseks see ei sobi, sest pistikupesa ja juhtmestik ei ole mõeldud tundide kaupa kestvale täiskoormusele.
Kas laadijat võib ise seinale paigaldada?
Laadija võid osta ise, aga paigaldama peab pädev elektrik. See ei ole sama, mis valgusti või pistikupesa vahetamine. Laadija jaoks tuuakse kilbist uus liin ja kilpi lisatakse kaitseaparaadid.

Miks laadijat ise paigaldada ei tasu
- Seadus nõuab pädevust. Seadme ohutuse seaduse järgi peab paigaldustööd tegev inimene olema pädev. TTJA selgitab, et elektritöid tohib teha ainult inimene, kellel on vastav pädevus- või kutsetunnistus.
- Laadija on maja üks suuremaid tarbijaid. See töötab tundide kaupa täisvõimsusel. Kui kaabel või kaitse on valesti valitud, juhe kuumeneb ja tekib tuleoht. Laadija vajab oma liini, õiget kaitselülitit ja rikkevoolukaitset.
- Ohutust näitavad mõõtmised. Pärast paigaldust mõõdab elektrik paigaldise üle ja kinnitab kirjalikult, et see vastab nõuetele. Isepaigaldajal seda kinnitust ei ole.
- Kindlustus võib hüvitist vähendada. Näiteks ERGO ja Ifi kodukindlustuse tingimused nõuavad, et elektritöid teeks kutsetunnistusega inimene. Kui ise paigaldatud laadija põhjustab kahju, võib kindlustusandja hüvitist vähendada või väljamaksest keelduda.
- Vastutus jääb omanikule. Kui nõuete rikkumine tekitab ohtu või kahju, võib eraisikule määrata trahvi kuni 2400 eurot ja ettevõttele kuni 32 000 eurot.
Pädeva elektriku leiad majandustegevuse registrist (MTR). FixWise’i registreeringu number on TEL004585.
Kuidas paigaldus käib ja mis see maksab
Laadija paigaldus käib samas järjekorras nii eramajas, kortermajas kui ka ärihoones. Mida rohkem laadimispunkte, seda olulisem on planeerimine.
- Ülevaatus. Elektrik vaatab üle peakilbi, liitumisvõimsuse ja kaabli teekonna parkimiskohani.
- Pakkumine. Saad pakkumise laadija ja paigalduse kohta. Kui peakaitset on vaja suurendada, lisandub võrgu ettevõtja tasu.
- Projekt ja load. Mitme laadimispunktiga lahendus vajab elektriprojekti. Korteriühistu toetuse puhul esitatakse ka ehitusteatis või ehitusloa taotlus.
- Paigaldus. Paigaldatakse toiteliin, kaitseaparaadid ja laadija. Kodulaadija paigaldus võtab tavaliselt ühe päeva.
- Mõõtmised ja dokumendid. Elektrik mõõdab paigaldise üle ja kinnitab kirjalikult, et see vastab nõuetele.
Millest hind sõltub
- laadija mudel ja võimsus;
- kaabli pikkus kilbist parkimiskohani ja kas kaabel tuleb maasse või läbi seinte;
- kas kilbis on vaba ruumi või tuleb kilpi täiendada;
- kas peakaitset on vaja suurendada;
- laadimispunktide arv ja koormuse juhtimine.
Eramaja kodulaadija hind sõltub kõige rohkem laadija mudelist, kaabli pikkusest ja kilbi seisust. Küsi meilt ka kehtivaid laadijapakkumisi. Täpse hinna ütleme pärast ülevaatust.
Kortermaja ja ärihoone laadimisjaama hind sõltub laadimispunktide arvust ja hoone elektrisüsteemist nii palju, et üldine hinnavahemik eksitaks. Need projektid hindame alati kohapeal.
„Eelnevalt käis 2 erinevat paigaldajat, kes ei suutnud head lahendust pakkuda. Fixwise tuli kohale ja lahendas olukorra nädalaga.“
Evert Eero, FixWise’i klient, kodulaadija paigaldus
Korduma kippuvad küsimused
Kui palju maksab elektriauto laadimine kodus?
Kulu sõltub elektri hinnast. Arvuta laetud kilovatt-tunnid korda elektri hind koos võrgutasu ja maksudega. Näiteks kui elekter maksab kokku 20 senti kWh, maksab 36 kWh laadimine 7,20 eurot. Nutika laadijaga saab laadida odavamatel tundidel.
Kui kaua elektriauto laadimine kodus kestab?
11 kW laadijaga laeb 36 kWh umbes 3,5 tunniga, ühefaasilise 7,4 kW laadijaga umbes 5 tunniga. Tavalisest pistikupesast kulub sama laadimiseks üle 15 tunni.
Kas elektriautot võib laadida tavalisest pistikupesast?
Ajutiselt võib. Igapäevaseks laadimiseks on turvalisem eraldi liini ja rikkevoolukaitsega kodulaadija.
Kas korteriühistu peab laadija paigaldama?
Olemasolevale kortermajale üldist kohustust ei ole. Uue maja ehitamisel ja olulisel rekonstrueerimisel peab üle 10 parkimiskohaga majas igale kohale paigaldama kaablikaitsetoru.
Kas eramaja omanik saab laadijale toetust?
KIK-i laadimistaristu toetust saavad taotleda ainult korteriühistud ja kohalikud omavalitsused.
Kas Tallinna korteriühistu saab laadimistaristu toetust?
Ei. Tallinna ja Tartu linna ühistud on toetusest välja jäetud. Tallinna lähivallad, näiteks Viimsi, Harku, Rae ja Saue vald, ja nende korteriühistud saavad 2026. aasta juulist taotleda.
Kas ärihoone peab laadimispunkti paigaldama?
Jah, kui mitteelamul on üle 20 parkimiskoha. Siis peab vähemalt ühel parkimiskohal olema laadimispunkt.
Kokkuvõte
Hea laadimisjaam algab hoone elektrisüsteemist, mitte laadija mudelist. Ettevõttel tasub mõelda kasutajatele, arveldusele ja koormuse juhtimisele. Korteriühistul tasub planeerida laiendatav lahendus ja kasutada KIK-i toetust, kuni seda jagub. Eramaja omanikule piisab enamasti ühest nutikast kodulaadijast eraldi liiniga.
FixWise paigaldab elektriauto laadijaid ettevõtetele, korteriühistutele ja eramajadesse Tallinnas ja Harjumaal. Esmane konsultatsioon on tasuta: vaatame üle sinu hoone võimalused ja ütleme ausalt, milline lahendus sobib. Küsi konsultatsiooni →
Loe kaKas korteriühistu vajab käidukorraldajat?Millal on ühistul käidukorraldaja kohustuslik, kes vastutab ja kuidas partnerit valida.
Loe kaKäidukorraldus ärihoones: mida omanik peab teadmaMillal on ärihoones käidukorraldaja kohustuslik, kui tihti tuleb teha auditit ja kui palju see maksab.